University of Tartu
Quantitative studies of Brønsted acidity in biphasic systems and gas-phase
Abstract
Avame (ravimi)tööstuse mõlemad silmadKujutleme klaasi, mis on poolenisti täidetud vee ja poolenisti toiduõliga. Peal on õlikiht ja all on veekiht. Need kihid, või “faasid”, on üksteisest eraldatud. Samas, nad mõjutavad teineteist ning kõike, mis neis faasides toimub. Midagi taolist esineb ka inimrakkude välispiiril. Kui tarbime mõnda ravimit, näiteks ibuprofeeni, tavalist apteegi käsimüügis oleva valuvaigistit, siis selle osakesed jaotuvad meie analoogis veefaasi ja õlifaasi vahel ja on vastasmõjus mõlemaga. Paljuski sõltuvad need vastasmõjud keemiliste ühendite happelisusest – võimest loovutada vesinikioone ning samaaegselt omandada negatiivne laeng, teisiõnu, käituda happena. Selle protsessi käigus muutuvad ühendite omadused drastiliselt. Ibuprofeen on just üks selline ühend. Eksperimendid, mille põhjal ibuprofeeni ja teiste ühendite happelisust kirjeldatakse, viiakse enamasti läbi vaid ühes faasis. Kui tuleme tagasi meie klaasi juurde, siis see vastab justkui olukorrale, kus klaas on täidetud ainult veega. Samas on ibuprofeen lipofiilne ühend ning vee ja õli süsteemis liigub eeskätt just õlifaasi, kus ibuprofeeni omadused oluliselt erinevad omadustest veefaasis. Ühes faasis läbi viidud eksperiment ignoreerib seda olukorda täielikult. Seda võib võrrelda silmaklapi kandmisega – pool pilti läheb kaotsi. Miks selline pealiskaudne lähenemine niivõrd olulise rakenduse jaoks? Kuni viimase ajani ei olnud teoreetilist baasi ja eksperimentaalselt meetodit, mis võimaldaks mõõta ainetele usaldusväärseid happelisuse väärtusi tingimustes, mis on lähedasemad inimorganismis esinevale. Minu doktoritöö keskendus sellele, et selline baas ja meetod luua ning nüüd on inimkonnal olemas tööriistad selleks, et adekvaatsemalt hinnata ravimite, nagu ibuprofeen, ning paljude teiste keemiliste ühendite happelisusi ning sellest lähtuvalt ka muid omadusi erinevates olulistes rakendustes. Loodetavasti aitab see tõsta nii ravimitööstuse, või ka tervikuna võttes, tööstuse efektiivsust.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Leesment, Andre
Subjects
dc:subject × 6Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/89827
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/89827