Quantification of internal training load and its use in different practical training applications

Intensiivsus, kestus ja sagedus on „kuldne kolmik,“ millega manipuleerides saab sportlase sooritusvõimes esile kutsuda kohanemisprotsesse kõrgete sportlike tulemuste saavutamiseks. Kui ma jooksen kõige kauem, kas minust saab Eesti kõige vastupidavam jooksumees? Kui ma käin jõusaalis naabrist enam, kas ma saan siis temast tugevamaks? Paraku nii lihtne see kõik pole. Liigne treening viib reeglina ülekoormuseni, samas vähene treening ei taga organismile piisavat mõju ning ei ole seetõttu arendav. Kuidas aga kõige optimaalsemalt treenida, et jõuda seatud eesmärkideni? Selleks on oluline jälgida, mõõta ja mõista kuldse kolmiku tulemit - treeningkoormust. Treeningkoormust on kirjeldatud kui ärritajat, mida õiges koguses rakendades kutsutakse organismis esile soovitud kohanemine. Jooksmisele kulunud aeg ehk treeningu kestus, või jõusaalis tõstetud raskused on seotud treeningute jälgimisega välise treeningkoormuse abil. Küll aga tegelik sooritusvõime sõltub sportlase kohanemisest välisele treeningkoormusele. Seda kutsutakse organismi reaktsiooniks ehk sisemiseks treeningkoormuseks. Sisemine treeningkoormus kajastub näiteks muutustega verepildis, suurenenud südame löögisageduses ja hapniku tarbimises. Samas ei pruugi need parameetrid olla praktikas lihtsasti mõõdetavad. Üheks praktiliseks meetodiks on sportlase enesehinnang treeningu raskusele – kuldse kolmiku mõjule ehk koormusele. „Kui raske see treening oli?“ peegeldab sellele vastust. Subjektiivset hinnangut korrutades treeningu kestusega saame numbrilise väärtuse sisemisest treeningkoormusest. Seejärel on numbriliselt võimalik koormus kategoriseerida Kergeks, Keskmiseks või Raskeks. Väitekirjas uurisime treeningkoormuse kategoriseerimist ning analüüsisime selle seoseid sooritusvõime ja väsimusega. Leidsime, et noorsportlastel sarnase välise koormuse kasutamine kutsub esile erineva hinnangu koormusele, mis võib mõjutada ka nende kohanemist treeningutele. Samuti leidsime, et Rasked treeningud on seotud sooritusvõime paranemisega, ent kombinatsioonis Keskmiste treeningutega kutsuvad nad esile ka väsimuse suurenemise. Lisaks iseloomustasid koormushinnangud paremini sportlase väsimus-seisundit, võrreldes südame löögisageduse hindamisega.

Author

• Pind, Rasmus

• training
• training load
• swimmers
• skiers
• rowers
• physical work capacity
• physiological aspects

Identifier

hdl:10062/81670

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/81670