University of Tartu
Gentrification and displacement of long-term residents in post-industrial neighbourhoods of Tallinn
Abstract
Käesolev doktoritöö uurib endiste tööstusasumite gentrifikatsiooni ehk keskklassistumist. Gentrifikatsiooni on klassikaliselt defineeritud kui kohalike kauaaegsete üürnikest elanike väljatõrjumist kinnisvarahindade tõusu tagajärjel. Keskendutakse üürnikutele, sest omanikele reeglina otsene hinnasurve ei avaldu. Viimasel ajal on proovitud teooriat rakendada ka väljaspool selle esialgset konteksti. Näiteks on täheldatud, et paljudes Ida-Euroopa linnades toimub samalaadselt kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega elanikkonna sisse- ja kauaaegse elanikkonna väljaränne. Samas Ida-Euroopas on üürituru osakaal tunduvalt väiksem. See on tekitanud debati, kas teooria algupäraseid lähtekohti peaks muutma ning millistel tingimustel ja millises vormis surve väljakolimiseks avaldub. On teoretiseeritud, et surve väljakolimiseks ei avaldu ainult läbi elukalliduse ja üürihinna tõusu, vaid kohalikud pikaajalised elanikud tunnetavad väljatõrjumise survet läbi kohaliku arenguga kaasneva identiteedi teisenemise, muutuste kohalikus ettevõtluses ja kogukonnaelus ning ajalooliste traditsioonide katkestamise. Käesolev doktoritöö keskendub eluaseme- ja kinnisvaraturul aset leidvale väljatõrjumise protsessile Tallinna endistes tööstusasumites. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas endiste tööstusasumite eluasemefondi uuenemine on seotud ettevõtluskeskkonna teisenemise ja kohalike sotsiaalsete muutustega ning seletada, kuidas toimub elanike väljatõrjumine suure eraomandi osakaaluga eluasemeturul. Doktoritöö tulemustest selgub, et endiste tööstusasumite ettevõtluskeskkonna teisenemine on tihedalt läbi põimunud elanike vahetuse protsessiga ning nende ühiseks nimetajaks on elustiili- ja ökotooted, trenditeadlikkus ning taotlus autentsele elukeskkonnale. Need arengunarratiivid on valdavalt uuemate elanike ja ettevõtjate loodud ning on viinud kohaliku kogukonnaelu, kooskäimiskohtade ja kaubanduse teisenemiseni. Omades elupinda „võidavad“ kohalikud kauaaegsed elanikud kinnisvara väärtuse kasvades, kuid kaotavad olulise osa oma ajaloolisest sidemest, suhtlusvõrgustikust ning võimalusest kohalikes arengutes kaasa rääkida. Kuigi selline (välja)tõrjumine ei ole otsene ja „vägivaldne“, vajab see tähelepanu, sest viib erinevate elanike gruppide sotsiaal-ruumilisele eraldumisele ning võib mõjutada pikaajaliste elanike hilisemat väljakolimist.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Pastak, Ingmar
Subjects
dc:subject × 4Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/71881
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/71881