Epidemiology of severe injuries in Estonia

Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui kasvajate ja südamehaiguste tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku (Trunkey 1983). WHO andmetel hukkub trauma tõttu maailmas keegi iga kuue sekundi järel (WHO 2015). Vigastussurmade osakaal Eestis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid (Eurosafe 2013, 2014, 2016). Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli uurida raskelt vigastatud patsientide demograafilisi andmeid ja tulemeid Eestis. Raske vigastus on defineeritud maailmas laialdaselt kasutatud Injury Severity Score’ (vigastuse raskuse skoor) alusel. Raskelt vigastatud haiged suunatakse spetsialiseerunud traumakeskustesse, mida Eestis esindavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Haigete elulemus oli Eesti traumakeskuste vahel sarnane. Eesti traumasüsteem on ajas oluliselt arenenud, mida peegeldab oluliselt parem elulemus viimastel aastatel võrreldes varasema perioodiga taasiseseisvumise järgselt. Kõige enam vigastussurmasid toimus sündmuskohal, mis näitab ennetuse olulisust. Sagedasim surmapõhjus oli ajuvigastus, millele järgnes veritsussurm. Autoõnnetus oli peamine traumamehhanism vigastussurma korral. Traumade korral esines väga suurel hulgal (51%) patsientidel alkoholijoove, mis näitab vajadust pidevaks riiklikuks alkoholipoliitikaks.

Author

• Saar, Sten

• injuries
• mortality
• epidemiologic studies
• Estonia

Identifier

hdl:10062/68457

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/68457