The impact of climate change on fine roots and root-associated microbial communities in birch and spruce forests

Kliima soojenedes ja õhuniiskuse tõustes sõltub Põhja-Euroopa metsade seisund ja süsinikusidumine peenjuurte ja nendega seotud mikroobikoosluste kohanemisvõimest. Antud töös uuriti suurendatud õhuniiskuse ja mullasoojenemise mõju arukase (Betula pendula) ja kuuse (Picea abies ja P. sitchensis) peen- ja imijuurte biomassile, imijuurte morfoloogiale ning ektomükoriissete seente ja risosfääribakterite kooslustele. Manipulatsioonikatsete tulemusi võrreldi mõõtmistega geotermaalsel mullatemperatuurigradiendil ja vaatlustega geograafilisel laiuskraadigradiendil. Kõigil kolmel uuritud puuliigil ilmnes stressitingimustes samasuunaline morfoloogiline reaktsioon, mis väljendus pikemate, vähemharunenud imijuurte moodustamises ning omastava pinna suurendamises juuremassiühiku kohta. Põhjapoolse paiknemise ja õhuniiskuse tõusuga kaasnes suurem peen- ja imijuurte biomass; eksperimentaalne mullasoojendamine ja lõunapoolne paiknemine põhjustasid juurte biomassi ja juurte kudede tiheduse vähenemist, mis viitab kiiremale juurte elutsüklile soojemates muldades. Laiuskraadiuuringutes leiti olulisi kolmepoolseid vastastikmõjusid juurte morfoloogia, neid koloniseeriva seenekoosluse ning mulla ja risosfääri bakterikoosluse vahel. Õhuniiskuse kasvades suurenes seenekoosluses oluliselt hüdrofiilse mütseeliga liikide osakaal. Soojemates muldades esines rohkem suure hüüfimassiga kauglevi-mütseelitüüpi moodustavaid seeni. Nii õhuniiskuse tõustes kui mulla soojenedes suurenes seeneperekond Tomentella osakaal, mis on tõenäoliselt seotud kiirema juurte elutsükliga. Laiuskraadigradiendil määras suure osa imijuuretunnuste ja juurtega seotud mikroobikoosluste struktuuri varieeruvusest mulla süsiniku ja lämmastiku suhe. Käesolevast tööst ilmneb, et kased ja kuused reageerivad keskkonnamuutustele aktiivselt juurte morfoloogiat ja biomassi modifitseerides, millega kaasnevad samaaegsed nihked juurtega seotud mikroobikooslustes, ning nimetatud muutused on omavahel tugevalt seotud. Uuringute tulemused lubavad oletada, et vähemalt uuritud liikide puhul on tegemist üldiste kohanemismustritega niiskema ja soojema kliima suhtes.

Author

• Parts, Kaarin

• microbiology
• climatic changes

Identifier

hdl:10062/67353

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/67353