Abstract
Käesolev doktoritöö lähtub levinud arvamusest, et tööhõivealase edukuse ja eriti palgataseme peamised määrajad on konkreetsed oskused, pädevused ja teadmised, mis koonduvad üldmõiste „inimkapital“ alla. Muidugi on inimkapital rahvastikus heterogeenne nähtus, sest inimestel on erinev haridustase ning erinevad võimed ja võimalused, mis sõltuvad suuresti loomusest, isiksusest või välisteguritest. Mitme omaduse puhul tulevad inimkapitali(st tingitud palga)lõhed aga eriti selgelt esile. Doktoritöö keskendub kolmele sellisele omadusele ja vastavatele elanikkonnarühmadele: soole (mehed versus naised), rahvuslikule kuuluvusele (sisserännanud versus põliselanikud) ning välismaal töötamise kogemusele (kodumaale tagasipöördunud versus need, kel välismaal töötamise kogemus puudub). Igas fookusgrupis dokumenteeriti eelnevalt drastilised palgalõhed, mis olid suuresti tingitud inimkapitali erinevustest. Nelja empiirilist juhtumiuuringut hõlmava doktoritöö eesmärk on aidata paremini aru saada siiani vähe uuritud ja ka täiesti uute inimkapitali mõõtmete mõjust püsivatele palgaerinevustele igas rühmas. I uuring pöörab erilist tähelepanu kognitiivsetele võimetele kirja- ja arvutusoskuse ning probleemide lahendamise alal tehnoloogiarikkas keskkonnas ning nende soospetsiifilistele kombinatsioonidele, selgitamaks meeste ja naiste palgalõhet Eestis. II ja III uuring käsitlevad kirja- ja arvutusoskuse rolli ning töös kasutamist kui etnilise palgalõhe põhjustajat Euroopas. IV uuring dokumenteerib Eestisse tagasipöördunute välismaal töötamise kogemuse mõju palgale, võrreldes nendega, kellel välismaal töötamise kogemus puudub. Doktoritöö peamine leid on, et inimkapitali ja palgataseme vahel puudub selge seos. Rikkalik inimkapital ei tähenda tingimata kõrget palka. Uurimuse tulemustest selgub, et inimkapitali „tasuvus“ tööturul sõltub erinevatest kontekstipõhistest teguritest, näiteks eelistustest, isikuomadustest ning meeste ja naiste erinevatest soorollidest; etniliste vähemuste versus enamuse võrgustikest, sotsiaalsest kaasatusest ja motivatsioonist; kodumaale tagasipöördunute versus paiksena püsinute sotsiaalsetest sidemetest ja mittekognitiivsetest oskustest. Lisaks muutub produktiivne inimkapital üha olulisemaks ja selle kasutamise intensiivsus on palgataseme ja karjääri edenemise puhul määrava tähtsusega. Seega jõuab doktoritöö järeldusele, et edasine uurimistöö peaks arendama teoreetilisi mudeleid, mis hõlmaksid vastavaid kontekstipõhiseid tegureid ning rõhutaksid produktiivsete oskuste ja teadmiste tähtsust.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Tverdostup, Maryna
Subjects
dc:subject × 9Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/62410
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/62410