Generating systems of sets and sequences

Operaatorideaalide teooria sai alguse A. Pietschi monograafiast ning on tänaseks saanud kaasaegse Banachi ruumide teooria lahutamatuks osaks. I. Stephani tõi sisse kaks operaatorideaalidega tihedalt seotud mõistet: genereerivate hulkade süsteem ja genereerivate jadade süsteem. Nimelt, lähtudes kahest etteantud genereerivate hulkade süsteemist, saame me tekitada operaatorideaali, mis koosneb kõigist operaatoritest, mis teisendavad esimesse süsteemi kuuluvad hulgad teise süsteemi kuuluvateks hulkadeks. Genereerivate jadade süsteeme saab omakorda kasutada genereerivate hulkade süsteemide tekitamiseks. Väitekirjas uuritakse genereerivate hulkade ja jadade süsteemide klasse ning nendevahelisi seoseid. Muuhulgas tõestatakse, et leidub Galois' vastavus genereerivate hulkade süsteemide klassi ja teatava genereerivate jadade süsteemide faktorklassi vahel. Lisaks vaadeldakse eelmainitud struktuure ning nendega seotud klasse võreteoreetilisest aspektist. Üks levinud näide genereerivate hulkade süsteemide kohta on kõigi suhteliselt kompaktsete hulkade süsteem. A. Grothendieck tõestas 1955. aastal, et Banachi ruumi alamhulk on suhteliselt kompaktne parajasti siis, kui ta sisaldub nulli koonduva jada kinnises kumeras kattes. Väitekirjas uuritakse mitmeid kirjanduses varasemalt sisse toodud alternatiivseid suhtelise kompaktsuse mõisteid, mis baseeruvad sellel tulemusel. Väitekirjas tuuakse sisse üldine meetod, mis tekitab etteantud normeeritud jadaruumist ja normeeritud jadade süsteemist operaatorideaali ja varustab selle teatava kvaasinormiga. Tõestatakse, et sobivatel eeldustel on tulemuseks kvaasi-Banachi operaatorideaal. Selle konstruktsiooni näidetena saadakse uusi tulemusi eelmainitud alternatiivsete suhtelise kompaktsuse mõistete kohta.

Author

• Lillemets, Rauni

• funktsionaalanalüüs
• Banachi ruumid
• operaator-ideaalid
• functional analysis
• Banach spaces
• operator ideals

Identifier

hdl:10062/56997

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/56997