The collapsing wall. Hybrid journalism. A comparative study of newspapers and magazines in eight countries in Europe

Käesolev uurimistöö analüüsib ajakirjandusliku sisu ja turundussõnumite sulandumist Põhja-Euroopa ajalehtedes ja ajakirjades. Uurimistöö täpsem fookus on märgistamata ja märgistatud reklaamide avaldamise tingimustel. Ajakirjandusliku vormi ja turundusliku eesmärgiga tekstide märkimiseks on sõna „advertorials“, selline tekstitüüp on Euroopa Liidu normide järgi eksitamine. Juhul, kui ajakirjandusliku žanrina näiv tekst on siiski märgistatud kui „reklaam või turundustekst“, võib öelda, et tegemist on tagasihoidliku hübridiseerimisega. Juhul, kui sellised tekstid on märgistamata, on tegemist tugeva hübridiseerumisega. Ajakirjanduse n-ö normatiivsed „sambad“, mis on aegade jooksul aidanud hoida lahus autonoomset ajakirjanduslikku sisu ja reklaami, on tehnoloogia arengu ja kasvava majandussurve tõttu meediale hakanud järjest enam mõranema. Ajakirjanduse roll demoraatiku ühiskonna autonoomse infojagajana on muutumas haavatavaks. Käesoleva töö empiirilise materjali moodusab 2006/2007. aastal läbi viidud e-küsitlus, millele vastas 691 ajalehte ja nišiajakirja. 66,4% väljaannetest aktsepteeris ajakirjandusliku formaadi ja turundusliku sisuga tekstide avaldamist – koos märkusega, et tegemist on „makstud sisuga“; 9,6% aktsepteeris hübriidtekste vastava märkuseta. Seega, legendaarne „müür“ toimetuste ja reklaamiosakonna vahel on hakanud mõranema, kuid pole veel täiesti kokku varisenud. 14,8% vastanud toimetustest eitas toimetuse ja reklaamiosakonna vahelist suhtlust; 57,2% ei soovinud avaldada enam reklaamiga seotud ajakirjanduslikku materjali ning 34,6% ei andnud garantiid, et reklaamiandja kohta ei avaldata kriitilist materjali. Siiski näitavad tulemused, et hübriidsisu legitimeerib. Ajalehtede ja ajakirjade vahel ei esinenud suuri erinevusi, samal ajal kui kaheksa riigi publikatsioonide vahel oli erinevus suur. Hübridiseerumistendents oli skaalal 0-2 järgmine: Rootsis ja Taanis (indeksid vastavalt 0,42 ja 0,44); Soomes 0,6; Saksamaal 0,61; Ühendkuningriigis 0,89; Venemaal 1,2; Eestis 1,4 ja Leedus 1,69.

Author

• Bærug, Jan Richard

• meediauuringud
• meediaeetika
• ajakirjanduseetika
• ajakirjandusuuringud
• ajakirjandus
• ajakirjandusreklaam
• varjatud reklaam
• ajalehed
• ajakirjad
• Põhja-Euroopa
• Euroopa
• võrdlevuuringud
• surreptitious advertising
• media studies
• media ethics
• journalism ethics
• journalism studies
• journalism
• journalism advertisement
• newspapers
• magazines
• Northern Europe
• Europe
• comparative research
• media market

Identifier

hdl:10062/56481

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/56481