Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian

Keel on inimesele eriomane ning on tihedasti seotud inimese muude kognitiivsete võimetega, nagu taju, töömälu ja tähelepanu. Seetõttu on keele ülesehitust väga sageli uuritud just kognitiivsest vaatepunktist. Ka siinne doktoritöö panustab oma tulemustega sellisesse keelekirjeldusse, tuues kokku tähelepanu ja keele. Doktoritöös esitan Leonard Talmy (1996; 2000a) tähelepanu akendamise käsitluse edasiarendusena ühtse akendamise hüpoteesi. Ühtse akendamise hüpoteesi järgi väljendatakse (n-ö akendatakse) keeles tugevama rõhuasetusega sellist informatsiooni, millele sarnase reaalse sündmuse visuaalsel jälgimisel ka tähelepanu koondub. Üks viis millegi rõhutamiseks on selle mitmekordne väljendamine ühe lause piires. Et hüpoteesi kehtivust uurida, analüüsingi töös reaalset liikumist väljendava 9500 eestikeelse korpuslause semantilist ülesehitust ning vaatlen semantiliste ühikute mitmekordset väljendust. Metoodiliselt mitmekülgne korpusanalüüs kinnitab väga selgelt hüpoteesi kehtivust. Liikumislausete ülesehitus on tüüpiliselt selline, kus olulist informatsiooni (näiteks ruumi või viisi, aga ka muid aspekte) on väljendatud mitme keeleüksuse abil. Eriti selge on selline suundumus liikumislausetes ruumi, aga ka liikumisviisi kirjeldustes. Näiteks lähekohta märkivaid verbe (nt lahkuma) kasutatakse väga sageli koos lähtekohta märkivate fraasidega (nt majast) ning vahendit märkivaid viisiverbe (nt väntama) koos vahendit märkivate viisifraasidega (nt jalgrattaga). Ühtse akendamise suundumust keele struktuuris võib tõlgendada semantilise ühildumisena, mis on mõnevõrra varjatud, ent mida on võimalik statistiliste meetoditega kindlaks teha. Töö tulemused lubavad järeldada, et tähelepanumustrid kanduvad keelemustriteks, nii et tähenduserinevused on tihedalt seotud struktuuriliste erinevustega. Keelematerjali analüüs toob välja, et eri väljendid lauses võivad olla semantiliselt seotud väga keerukalt. See kinnitab tõsiasja, et keel on nähtus, milles põimuvad väga paljud tegurid. Seejuures on eriliselt olulised kognitiivsed tegurid, nagu näiteks tähelepanu piiratus ja liikumise visuaalne taju. Ka näitab töö selgesti, et keeleühikud on semantilises mõttes võrdlemisi paindlikud ja et varasemad väited verbide dihhotoomsest jagunemisest viisiverbideks ja suunaverbideks pole kognitiivselt kuigivõrd õigustatud.

Author

• Taremaa, Piia

• eesti keel
• tähelepanu
• akendamine
• pöördsõnad
• liikumine
• väljendid
• semantika
• korpuslingvistika
• Estonian language
• attention
• windowing
• verbs
• movement
• expressions
• semantics
• corpus linguistics

Identifier

hdl:10062/55362

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/55362