Abstract
DNA koopiaarvu variantideks või muutusteks nimetatakse selliseid erinevusi inimeste geneetilises materjalis, mille puhul mingi DNA lõigu koopiaarv on erinev oodatavast koopiaarvust kaks (üks koopia mingit kindlat DNA järjestust emalt päritud kromosoomil ja üks koopia isalt päritud kromosoomil). DNA koopiate vähenemist nimetatakse deletsiooniks ning vastavaid DNA variante nimetatakse deletsioonideks. DNA koopiate juurdetulemist nimetatakse duplitseerumiseks ning selliseid kahest suurema koopiaarvuga variante vastavalt duplikatsioonideks. Antud doktoritöös uuriti inimese DNA koopiaarvu variante, nende seotust erinevate haigustega ja nende tekkimise ja pärandumise eripärasid. Kasutades DNA mikrokiipe ehk geenikiipe uuriti esmalt kas ja millised DNA koopiaarvu muutused võivad olla seotud vaimse arengu mahajäämusega (VAM-ga). Uurides perekondasid, kus ühel või mitmel liikmel oli diagnoositud VAM, leiti mitmeid juba varem VAM-ga seostatud DNA koopiaarvu muutusi ning lisaks leiti ka mitmeid uusi DNA koopiaarvu variante, mille esinemine võib olla seotud VAM-e väljakujunemisega. Sarnane uuring viidi läbi ka korduva spontaanse raseduse katkemise probleemiga paaride ja naiste puhul. Võrreldes nende patsientide gruppi kuuluvate naiste DNA koopiaarvu muutusi ning nende sagedusi terveid emasid sisaldavate kontroll-grupi indiviidide omadega, leiti statistiliselt ja bioloogiliselt oluline erinevus muutunud koopiaarvuga DNA lõigus, mis sisaldab PDZD2 ja GOLPH3 geene ja kus esinevate duplikatsioonide „omamine“ suurendas naistel märkimisväärselt spontaanse raseduse katkemise ohtu. Doktoritöö viimases osas uuriti Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja rahvusvahelise HapMap projekti poolt kogutud tõsiste haigusteta inimestel esinevaid DNA koopiaarvu muutusi ja nende pärandumist perekondades. Selle uuringu üheks huvitavamaks tulemuseks oli deletsioonide alapärandumine vanematelt lastele ehk deletsioone kandvaid DNA regioone esines laste genoomides oluliselt vähem, kui normaalse Mendeliaalse (juhusliku) pärandumise korral oleks oodata võinud. Uurides duplikatsioonide regioone perekondades leiti aga, et kaks kolmandikku duplikatsioonides esinevatest DNA koopiatest ei olnud identsed (üksteise täpsed koopiad), vaid mõnevõrra erinevad, demonstreerides seniajani teadmata olnud alleelse varieeruvuse määra DNA duplikatsioonide regioonides.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Palta, Priit
Subjects
dc:subject × 8Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/48509
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/48509