Back to results

University of Tartu

Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena

Abstract

1. juulil 2014 jõustus korrakaitseseadus, mis viis lõpule pikalt väldanud korrakaitseõiguse reformi. Üheks uue korrakaitseõiguse läbivaks jooneks on jagunemine ohutõrjeõiguseks, mis rakendub konkreetsete juba selgelt ettenähtavate ohtude ilmnemisel ja ohuennetusõiguseks, mis peab tagama ühiskonna kaitsmise selliste kahjupotentsiaalide vastu, mis on küll võimalikud, et mitte veel konkreetse ohuna realiseerunud. Käesolevas töös seadis autor endale ülesandeks uurida lähemalt ohuennetusõiguse kujunemise põhjusi, Eesti kehtiva ohuennetusõiguse dogmaatikat ning põhiseaduslikke nõudeid ja piiranguid ohuennetusõiguse arendamisele. Kaasaegses ühiskonnas, kus teaduse ja tehnika arengu ning uute kuritegevuse vormide tõttu seisame vastakuti senitundmatute sisemist rahu kahjustada võivate olukordadega, on täheldatav õiguspoliitiline püüe omistada üha suurem tähtsus kahju võimalikult varasele ärahoidmisele korrakaitseliste vahenditega, erandiks pole ka Eesti. Läbi viidud analüüsist saab järeldada, et hoolimata ühtsete õiguslike aluste loomise soovist korrakaitseseaduses on ohuennetusõigus Eestis endiselt killustatud ja ebamääraselt piiritletav õigusnormide kogum. Võib eristada vähemalt nelja ohuennetusõiguse alamvaldkonda, mille kujunemistee ja sisu üksteisest oluliselt erinevad. Põhiseaduslikust seisukohast valmistab raskusi eelkõige ohuennetusõiguse normide suur abstraktsusaste ja neid rakendavate haldusorganite väga lai kaalutlusruum. Ohuennetusõigus laiendab võrreldes ohutõrjeõigusega isikute ringi, kelle suhtes põhiõigusi riivavaid meetmeid võidakse kohaldada ja samas vähendab võimalust, et isik saab riive õiguskuulekalt käitudes ise ära hoida. Kuigi teatud ulatuses on ohuennetuslike vahendite kasutamine avaliku korra tagamisel kaasajal vältimatu, devalveerib ohuennetusliku iseloomuga põhiõigusi piiravate meetmete arvu jätkuv suurenemine ohutõrjeõiguse tähendust ja tekitab probleeme õigusriiklikest põhimõtetest kinnipidamisega.

Author and committee

dc:creator, dc:contributor.*
Author
  • Laaring, Mait

Subjects

dc:subject × 10

Identifiers

dc:identifier.*
Identifier
hdl:10062/48472
OAI identifier oai:identifier
oai:dspace.ut.ee:10062/48472

Chain of custody

source
Harvested from
University of Tartu
Base URL
dspace.ut.ee/oai/request
Last updated
2026-07-24
Source record
OAI-PMH GetRecord
citation

Laaring, Mait. Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena. 2015.