Universal Human Rights in National Contexts: Application of International Rights of the Child in Estonia, Finland and Russia

Inimõiguste universaalsus on rahvusvahelises õiguses tunnustatud dogma. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada lapse õiguste näitel, kas ja millisel määral on inimõiguste unviersaalsus riiklikus rakendamispraktikas tegelikult teostunud. Teisisõnu uuritakse, kuidas Eesti, Soome ja Venemaa on tõlgendanud ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning millisel määral järgitakse rahvuslikes õiguskordades konventsiooni nõudeid. Kui riikide rakenduspraktika erineb konventsiooni nõuetest oluliselt, siis üritatakse töös välja tuua põhjuseid, miks neid ei järgita. Töö hüpotees on, et isegi nii laialdaselt ratifitseeritud lepingu kui ÜRO lapse õiguste konventsiooni puhul ei ole võimalik rääkida normide universaalsusest, kuna riikide poolt lepingu sätetele antud tähendus ning tõlgenduspraktikad erinevad kultuuriliste arusaamade ja väärtuste tõttu oluliselt. Töö eesmärgi saavutamiseks analüüsiti esmalt, millised on rahvusvaheliste inimõiguste normide riikliku rakendamise üldised põhimõtted ning valupunktid. Seejärel analüüsiti detailsemalt lapse definitsiooni ning lapse parimate huvide põhimõtte rakendumist vaadeldud õiguskordades. Doktoritöö tulemusena selgub, et isegi konventsiooni aluspõhimõtete rakenduspraktika erineb riigiti oluliselt, sealhulgas tuginevad riigid konventsiooni mittejärgmisel ka näiteks traditsiooniliste väärtuste argumentidele. Doktoritöös näidatakse ka, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamise üle järelevalvet teostav lapse õiguste komitee ei ole oma tegevuses järjekindel ning jätab mitmed konventsiooniga vastuolus olevad rakendamise juhud lääneriikide puhul tähelepanuta. Üheks selliseks näiteks oli laste abielu lubatavuse küsimus, kus komitee ei ole analüüsitud riikidele soovitanud kehtestada üheselt mõistetavalt alaealise abiellumise keeldu. Doktoritöös pakutakse välja, et konventsiooni täitmise võti on just lapse õiguste komitee käes, kes saaks jõulisema tegutsemisega tagada seda, et liikmesriigid mõistavad lepingu nõudeid ühetaoliselt. See omakorda tagaks konventsiooni parema järgimise.

Author

• Luhamaa, Katre

• inimõigused
• lapse õigused
• Eesti
• Soome
• Venemaa
• human rights
• children's rights
• Estonia
• Finland
• Russia

Identifier

hdl:10062/47885

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/47885