Abstract
Käesoleva doktoritöö teemaks on erinevate anioone siduvate molekulaarretseptorite süntees ning uudse kõrge täpsusega NMR-põhise mõõtemetoodika väljatöötamine seondumistasakaalude uurimiseks. Sünteesitud retseptorid kasutavad sidumistsentritena uurea, tiouurea, karbasooli, indooli ja indolokarbasooli fragmente ning nende kombinatsioone. Suhtelise seondumisaktiivsuse mõõtmine absoluutse asemel annab võimaluse saada kõrge usaldusväärsusega tulemusi, kuna paljud määramatuse allikad – näiteks ioonpaardumine ja homokonjugatsioon – taanduvad välja. Meetodit rakendati 38 sünteetilise retseptori ja nelja karboksülaataniooni – laktaat, bensoaat, atsetaat, trimetüülatsetaat – vahelise seondumise uurimisele 0.5% H2O lisandiga DMSO-d6 keskkonnas. Saadi suurepärase kooskõlalisusega (0.01 log ühikut) skaalad. Saadud tulemused näitavad, et seondumisaktiivsuse olulisim anioonipoolne mõjutaja on aniooni aluselisus. Seondumisafiinsus kasvab aniooni aluselisuse kasvuga: laktaat < bensoaat < atsetaat trimetüülatsetaat. Siiski, mitmetel juhtudel esineb seondumisjärjekorra muutuseid, iseäranis atsetaadi ja trimetüülatsetaadi korral. Loodud NMR-põhise seondumisafiinsuse mõõtemeetodi rakendatavus ja eelised leidsid kinnitust: puudub vajadus mõõta aniooni või retseptori kontsentratsiooni, kõrge täpsus ja usaldusväärsus, võimalus detekteerida retseptori deprotoneerumist, võimalus mõõta kuni kuus retseptorit samas lahuses.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Kadam, Sandip Ashokrao
Subjects
dc:subject × 6Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/47592
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/47592