Physiological ecology of greenfinches: information content of feathers in relation to immune function and behavior

Füsioloogiline ökoloogia uurib organismide füsioloogiliste funktsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid. Alles hiljuti on jõutud arusaamisele, et närvi-, endokriin- ja immuunsüsteem on omavahel ühendatud ühtseks tervikuks ning nende süsteemide vahelisi seoseid ning lõivsuhteid on oluline uurida. Oma töös ühendasin immuun- ning stressivastuse uuringud käitumise uurimisega. Mudelorganismina kasutasin rohevinti (Carduelis chloris) ning organismisiseste protsesside jälgimiseks nende sulgi. Füsioloogiliste protsesside kohta võivad informatsiooni anda sulgede värv, suurus, terviklikkus ning erinevate hormoonide sisaldus. Töö eesmärgiks oli välja selgitada erinevate suleparameetrite rakendatavus immuunökoloogilistes ja käitumisuuringutes. Töö esimeses pooles uurisin, kas neuro-, endokriin- ning immuunsüsteemi omavahelisi suhteid on võimalik uurida sulgede stressihormooni taseme kaudu. Uurisin, kuidas mõjutab sulgede kortikosterooni taset immuunsüsteemi aktiveerimine, stressihormooni manustamine ja eksperimentaalne koktsiidinakkus. Töö teises pooles keskendusin suleparameetrite ja lindude käitumise vaheliste seoste uurimisele. Oma töö viimases osas uurisin, kas rohevintide sule suurus ja värvus ennustab vastupanuvõimet uudsele trihhomonoosinakkusele. Minu töö põhjal võib järeldada, et sule erinevad parameetrid on tundlikud organismi hormonaalse sisekeskkonna ja immuunsüsteemi manipulatsioonidele, andes väärtuslikku informatsiooni sulgede kasvu ajal kogetud sündmuste kohta. Sule massi, pikkust ja suleroo diameetrit on võimalik kasutada erinevate stressitekitajate somaatiliste kulude hindamiseks või sulekasvu ja organismi teiste oluliste füsioloogiliste protsesside vaheliste lõivsuhete kirjeldamiseks. Vangistuses tekkinud sulekahjustused peegeldavad lindude käitumist ning võivad iseloomustada vastuvõtlikkust stressile. Sulgede kasvulünki on võimalik kasutada suremuse ennustamisel. Minu uurimistöö viitab võimalusele, et sulgede melaniinil põhinev värvus on seotud immuun- ja stressivastusega, mis aitab mõista eumelaniinil põhineva värvuse üldisi evolutsioonimehhanisme. Sule kortikosterooni ja koktsidioosiresistentsuse vaheline seos on eriti huvitav, sest see võib aidata selgitada, miks looduslik valik võib soosida kõrgenenud stressivastust.

Author

• Männiste, Marju

• rohevint
• ökofüsioloogia
• sulestik
• värvused
• immuunvastus
• hormoonid
• stress
• greenfinch
• ecophysiology
• plumage
• colours
• immune response
• hormones
• distress

Identifier

hdl:10062/42850

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/42850