Abstract
Käibemaks on kujunenud tänapäeval paljudes riikides üheks olulisemaks tuluallikaks. Käibemaksu rakendamisel lisandväärtuse maksuna tekivad aga mitmed riskid ning kirjanduses viidatakse sellele, et selline süsteem on aldis maksupettustele. Väitekiri lähtubki eeldusest, et hetkel kehtiv süsteem on pettustealdis ning seda olukorda ei saa lahendada efektiivselt parema järelevalvega või järelevalvemehhanismide parandamisega. Töö põhiväide on see, et pöördmaksustamine on olemasolevatest ettepanekutest kõige efektiivsem ja lihtsamini rakendatav meede, mis oluliselt vähendaks maksupettuseid. Tulenevalt sellest eeldusest ja väitest on töös järgmised uurimisküsimused: 1. millised on peamised käibemaksupettused ning kuidas neid eristada; 2. millised käibemaksupettused avalduvad peamiselt Eesti ja Euroopa Kohtu praktikas; 3. millised on käibemaksupettuste tõkestamise vahendid ning mis on nende vahendite positiivsed ja negatiivsed küljed. Töös jõutakse järeldusele, et efektiivseim lahendus maksupettuste tõkestamisel on pöördmaksustamine. Pöördmaksustamise eeliseks tuleb pidada just seda, et see võimaldaks maksupettuseid suhteliselt lihtsalt vältida ja sellega kaasneksid minimaalsed negatiivsed mõjud. Pöördmaksustamisega samaväärne oleks jagatud makse või reaalaja käibemaksu mudeli kohaldamine koos teiste infotehnoloogiliste vahenditega, mis tagaksid maksude laekumise riigile. Kuna aga nende süsteemide rakendamisega kaasnevad kulutused, seda nii arendusele kui juurutamisele, siis lähitulevikus nende lahendustega arvestada ei saa. Seetõttu jõutakse töös järeldusele, et pöördmaksustamine on olemasolevatest ettepanekutest kõige efektiivsem ja lihtsamini rakendatav meede, mis oluliselt vähendaks maksupettuseid.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Lind, Kaspar
Subjects
dc:subject × 16Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/25894
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/25894