Abstract
Pikaajaline töötus (töötus, mis kestab üle 12 kuu) on üks tõsisemaid sotsiaalmajanduslikke probleeme, millega puutuvad kokku paljud arenenud riigid. 2010. aastal oli Eestis rekordarv, ligi 53 000 pikaajalist töötut, s.o. 45% kõikidest töötutest. Käesolevas doktoritöös analüüsitakse pikaajalise töötuse kujunemist, töötute struktuuri muutusi ja regionaalseid erinevusi Eestis ligi kahe aastakümne jooksul. Analüüs on teostatud peamiselt Statistikaameti tööjõu-uuringu andmete põhjal. Eesmärgiks oli põhjalikumalt uurida, mil määral mõjutavad isiku pikaajaliseks töötuks jäämise riski elukoha regioon ja töötu sotsiaal-demograafilised tunnused. Analüüsist selgus, et pikaajalise töötuse tekkele Eestis viisid eelkõige struktuursed muutused majanduses, millega kaasnes kiire töökohtade kadumine ja töötuse kasv. Töötute oskuste mittevastavus tööturu nõuetele ja töökohtade regionaalse paiknemise mittevastavus tööjõu pakkumisele viisid töötuse kestuse pikenemisele. Vaadeldava perioodi jooksul võis täheldada kolme pöördepunkti, mis põhjustasid töötuse järsu tõusu: taasiseseisvumise järgselt majanduse restruktureerimisega seotud ümberkorraldused 1990. aastate alguses, Vene majanduskriis aastatel 1998-1999 ja ülemaailmne majanduskriis, mille mõju tööturule hakkas avalduma 2008. aasta teisel poolel. Logistilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et mitte-eestlastel, üle 50-aastastel ja eriti madala haridustasemega isikutel on suurem šanss jääda pikaajaliseks töötuks nii majanduskasvu kui majanduslanguse perioodidel. Nendel, kes elavad Kirde-Eestis ja Lõuna-Eestis on suurem risk pikaajaliseks töötuks jääda võrreldes teiste Eesti regioonidega. Regresioonanalüüsi tulemused näitasid, et sotsiaal-demograafiliste tunnuste erinevused ja regioonidevahelised erinevused vähenesid majanduslanguse ajal võrreldes majandusbuumiga, kuna töötuse järsk kasv hõlmas kõiki rahvastikugruppe ja regioone. Selgus, et Eestis on mõlemad, nii isiku sotsiaal-demograafilised tunnused kui elukoht olulise riskiga pikaajaliseks töötuks jäämisel, mistõttu tuleks töötuse kestuse vähendamiseks rakendada tööturu poliitikas nii tööjõu pakkumise kui nõudluse poole meetmeid.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Marksoo, Ülle
Subjects
dc:subject × 13Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/19118
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/19118