University of Tartu
Adaptation of selected blood biochemical stress and energy turnover markers to different training regimens in highly trained male rowers
Abstract
Tasakaal treeningu ja ületreeningu vahel on suhteliselt habras. Seetõttu on väga oluline õige treeningu- ja puhkeperioodide planeerimine ning süstemaatiline treeningu monitooring. Treeningu monitooring koosneb peamiselt psühholoogilisest ja füsioloogilisest monitooringust ning keha koostise ja saavutusvõimega seotud parameetrite monitooringust. Käesoleva töö peamine eesmärk oli uurida sõudjate adaptatsiooni suuremahulise madala intensiivsusega treeninguperioodile. Käesolev töö põhineb kahel erineval uuringul, millest esimene uuring koosnes neljanädalasest madala intensiivsusega suuremahulisest treeninguperioodist, ning teine uuring oli kestvusega üks aasta ja oli mõeldud uurimaks pikaajalisemat treeningu adaptatsiooni. Esimeses uuringus osales 8 hästi treenitud meessõudjat. Uuringu käigus oli kolm testimise sessiooni: Esimene testimine toimus suuremahulise treeningtsükli alguses, teine testimine toimus vahetult peale suuremahulist treeningtsüklit ning kolmas testimine toimus peale ühe nädala pikkust taastumisperioodi. Testimise sessioonile eelnev päev oli puhkepäev ning sel ajal treeninguid ei toimunud. Iga testimise sessioon koosnes hommikusest puhkeoleku vereproovist, RESTQ-Sport küsimustiku täitmisest, ning 2-tunnisest madala intensiivsusega sõudmise testist. Samuti määrati kolmel korral (enne suuremahulist treeningperioodi, suuremahulise treeningperioodi lõpul ning taastumisperioodi lõpul) vaatlusaluste energia tarbimine ning energiakulu. Kahetunnise sõudmise testi käigus määrati vaatlusalustel südame löögisagedus, läbitud distants, vere laktaadikontsentratsioon ning võeti veenivere proovid määramaks erinevaid biokeemilisi parameetreid, mis iseloomustavad organismi energiatasakaalu ning reaktsiooni treeningstressile. Teises uuringus osales 9 kõrgelt treenitud sõudjat, kes kõik olid rahvusvahelistel võistlustel medalivõitjad. Ettevalmistava perioodi alguses sooritasid vaatlusalused 6000-meetri sõudeergomeetritesti ja täpselt aasta pärast sooritasid nad sama testi uuesti. Vaatlusalustelt võeti veenivere proovid enne testi, kohe pärast testi ja 30 minutit pärast testi lõpetamist. Testile eelneval päeval määrati ka keha koostise parameetrid. Töö tulemustest selgus, et suuremahuline treeningperiood kutsub organismis esile olulise energiapuudujäägi, mis kajastub ka muutusena vastavates biokeemilistes parameetrites. Just energiatasakaalu häirumine, mitte niivõrd lihaste funktsionaalsete omaduste muutumine, võib olla madala intensiivsusega vastupidavustreeningu puhul ületreeningut põhjustavate protsesside põhjustaja. Samuti leidsime, et sportlase töövõime paranedes võib sarnase maksimaalse koormuse tagajärjel organismi reaktsioon olla erinev, mille põhjustajaks võib olla sportlase paranenud suutlikkus oma võimete mobiliseerimisel.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Rämson, Raul
Subjects
dc:subject × 9Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/18142
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/18142