Fathers and parental leave: slow steps towards dual earner/dual carer family model in Estonia

Doktoritöö eesmärgiks on analüüsida Eesti ühiskonnas lapsehoolduse peresisest jagunemist meeste ja naiste vahel ning avada põhjuseid, miks liigub Eesti ühiskond kahe leivateenija/kahe hoolitseja peremudeli suunas väga aeglaselt. Ennekõike keskendutakse peremudeli ühele komponendile, hoolitsusele ning selle hoolitsuskohustuse peresisesele jagunemisele meeste ja naiste vahel. Väitekiri tugineb kolmele iseseisvale uurimusele, mis avab perekondade käitumist seoses lapsehoolduspuhkuse soolise jagunemisega erinevatest aspektidest. Uurimused näitavad, et Eestis on sotsiaalpoliitika kujundamisel soolise võrd¬õigus¬likkuse põhimõtete rakendamine takerdunud osalt minevikukoge¬muste, vananenud võrdõiguslikkuse ideoloogia ning isarolli hilise tunnustamise tõttu. Lapse eest hoolitsemine ei ole Eesti hegemoonilise maskuliinsuse osa, mehed ei tunneta, et neilt oodataks suuremat osalust lapsehoolduses ning kardavad sellise ebatüüpilise valiku tagajärgi. Uurimus näitas samuti, et olulist rolli meeste lapsehoolduspuhkusele jäämise valmisolekus mängivad erinevad n.ö. hea lapsevanema kuvandid, mis erineval viisil kujundavad meeste arusaama lapsevanema rollist lapse arengul ning erineval määral tekitavad hirmu lapsehoidja rolli ülevõtmise ees. Oluline roll on ka sel, kuivõrd isade lapsehoolduspuhkusele jäämine ning vanemahüvitise saamine ehk familiseerimine viib emade tööturule sisenemise ehk defamiliseerimiseni. Eesti traditsioonilist soolist tööjaotust toetavas ühiskonnas leiavad perekonnad viise, kuidas meeste lapsehoolduspuhkuse kasutamine on võimalik selliselt, et traditsioonilisi soorolle küsimuse alla ei seata ning liikumist kahe hoolitseja mudeli suunas ei toimu.

Author

• Karu, Marre

• vanemapuhkus
• lapsehoolduspuhkus
• isad
• Eesti
• perepoliitika
• perekonnauuringud
• perekonnasotsioloogia
• parental leave
• fathers
• Estonia

Identifier

hdl:10062/18103

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/18103