Põhja-Eesti arheoloogilised maastikud. Archaeological landscapes of North-Estonia

Doktoritöö käsitleb Põhja-Eesti muinasaegset inimasustust ning maastikukasutust pikaajalises perspektiivis alates kiviajast, mil tekkisid esimesed asulakohad, kuni keskajani, mil kohalikud külad ilmuvad järk-järgult kirjalikesse allikatesse. Põhitähelepanu on siiski pööratud ajale, mil inimesed esmakordselt teadlikult ja jäävalt hakkasid ümbritsevat maastikku muutma, st pronksi- ja eelrooma rauaajale. Tööd läbib maastikutemaatika, mis on nii siduvaks mõisteks kui ka töö lähtekohaks. Maastikuna mõistetakse tervikut, mille moodustavad loodus, inimtegevustest jäänud/tekkivad jäljed ning aeg. Viimane kujutab endast mõttelist telge, mille ümber koonduvad kultuurmaastiku erinevad kihid. Just maastik on sageli andnud tõuke mingiks kindlaks inimkäitumiseks ning olen püüdnud analüüsida muistist koos seda ümbritseva keskkonnaga, mille osaks ta on. Inimasustuse ja maastikukasutuse uurimiseks on töös kasutatud põhiliselt kahte lähenemisvõimalust, millest üks on inimene teda ümbritsevas looduskeskkonnas ning teine inimene ja maastik. Esimene kasutab konkreetset ning kitsamatki vaatenurka, teine aga laiemat ja üldistavamat. Mõlemad on siiski ennekõike seotud inimeste kohanemisega mingi kindla paigaga, mida iseloomustavad just sellele alale/kohale iseloomulikud tunnusjooned. Looduskeskkond on inimesi alati mõjutanud ning inimeste valikud ja tegevused sõltuvad paljuski sellest, mida ümbritsev keskkond neile pakub. Muistses maastikukasutuses ei saa siiski kõike põhjendada vaid konkreetsete toimetulekustrateegiatega, mistõttu on töös seda lähenemist ühendatud fenomenoloogiliste vaatenurkadega, mis rõhutavad inimeste maastikukogemust.

Author

• Vedru, Gurly

• dissertatsioonid
• arheoloogia
• Põhja-Eesti
• maastikud
• muinasaeg
• maastikukasutus
• pronksiaeg
• eelrooma rauaaeg
• asulakohad

Identifier

hdl:10062/16297

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/16297