The role of biotic interactions in plant reproductive performance

Õitsemise ajal toimuvad organismidevahelised vastasmõjud määravad otseselt levivate seemnete hulga taimepopulatsioonis või -koosluses ja seega ka populatsioonide ja koosluste uuenemise. Neis elavatel taimedel esineb vastasmõjusid enamasti mitme erineva elupaigakaaslasega korraga ning need vastasmõjud võivad mõjutada ka üksteise toimimist. Siiski on enamik varasemaid uurimusi õistaimede ja loomade vahelistest vastasmõjudest keskendunud vaid ühele vastasmõjule korraga. Seemnetoodangut võivad mõjutada kõik õitel elavad või õisi külastavad organismid, nt tolmeldajad ja õitest toituvad herbivoorid e florivoorid. Käesolevas töös leiti, et florivoorsete putukavastsete mõju taimede paljunemisele võib nii õie, taime kui ka populatsiooni tasemel olla märkimisväärselt suur. Seejuures on otsese mõju suurus (kahjustatud õite hulk) võrdeline kaudse mõju suurusega (taimede tolmeldamise sageduse kahanemine). Seega sõltub erinevate vastasmõjude summaarne toime taimede paljunemisedukusele nende vastasmõjude samaaegsusest, sest vastasmõjud modifitseerivad üksteise toimet. Maakasutus võib samuti mõjutada organismidevahelisi vastasmõjusid, nt populatsioonisuuruse muutmise läbi. Selliseid mitme vastasmõju koostoimet uurivaid töid, mis võtaksid arvesse ka taimede populatsioonisuurust või muid populatsiooniomadusi, on aga vähe. Käesolevas töös leiti, et tolmeldamise ja florivooria tasemed reageerisid peremeestaime populatsiooni¬suuruse muutusele vastupidiselt: populatsioonisuuruse kasvades florivooria intensiivsus kasvas, kuid tolmeldamise sagedus kahanes. Lisaks ei ole taimede paiknemine ruumis enamasti ühtlane, nii võib populatsioonis esineda erineva suurusega hõredama ja tihedama taimede paigutusega laike. Käesolevas töös leiti, et tolmeldajad võivad suuremaid ja tihedamaid õitsevate taimede laike külastada sagedamini ning neis on siis ka seemnetoodang suurem võrreldes väiksemate ja hõredamate laikudega. Siit nähtub, et taimede sugulise paljunemise jaoks vajalike taim-putukas vastasmõjude summaarne toime võib sõltuda ka peremeestaime populatsiooni ruumilisest struktuurist (nt tihedusest ja suurusest), sest see mõjutab vastasmõjude tugevust. Lisaks õitsemise ajal toimuvatele biootilistele vastasmõjudele, mis otseselt määravad seemnete hulga populatsioonis või koosluses, võivad seda mõjutada ka idanemise ajal toimuvad konkurentsisuhted taimede vahel. Viimased võivad mõjutada taimede ohtrust nii lokaalses kui ka regionaalses skaalas idandite erineva ellujäämise kaudu. Käesolevas töös leiti, et konkurentsivabades tingimustes kasvas looduses madala ohtrusega liigi idandite hulk oluliselt rohkem kui looduses sageli esineva liigi idandite hulk. Seega võib väikest konkurentsitaluvust varajase kasvu järgus pidada võimalikuks taimede madala ohtruse põhjuseks, see aga võib omakorda kahandada seemnetoodangut populatsioonis, seda nii väiksema taimede arvu tõttu kui ka nende väheste taimede väiksema atraktiivsuse tõttu tolmeldajatele. Töö tulemustest järeldub, et maastike muutusega kaasnevat muutust taimede paljunemisedukuses on võimalik prognoosida ainult juhul, kui lisaks populatsioonistruktuurile võetakse arvesse kõiki taime jaoks olulisi vastasmõjusid elupaigakaaslastega.

Author

• Sõber, Virve

• doktoritööd
• bioloogia
• keskkonnategurid
• taimede paljunemine

Identifier

hdl:10062/15854

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/15854