Creating coherent texts in English as a foreign language: theory and practice

Doktoriväitekiri käsitleb eesti autorite probleeme ja vajadusi ingliskeelsete akadeemiliste tekstide loomisel. Hästi kirjutatud, loetav ingliskeelne tekst tähendab adekvaatselt, sidusalt ja loogiliselt edasi antud sisu teksti makrotasandil ning alles seejärel korrektsust grammatilises ja ortograafilises vormistuses teksti mikrotasandil. Eesti autorid keskenduvad ingliskeelse teksti loomisel ja redigeerimisel pigem teksti mikrotasandile, teksti sidususe ja organisatsiooniga seotud keelelisi probleeme ei teadvustata, neid peetakse oluliselt vähemtähtsaks või koguni ebaoluliseks. Edukama rahvusvahelise suhtluse nimel peaksid eesti autorid paremini tundma anglo-ameerika tekstiloomet ja selle iseärasusi. Väitekiri uurib eesti üliõpilaste kui tulevaste akadeemiliste kirjutajate oskusi ingliskeelsete tekstide loomisel ja vormistamisel ning tutvustab diskursusel põhinevat akadeemilise inglise keele kirjutamiskursust (discourse-oriented EAP writing module). Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus annab kirjutajatele oskused lugejasõbralike ingliskeelsete tekstide loomiseks ja aitab juhtida tähelepanu teksti sisu kandvatele tasanditele ning lugeja ootustele paremini kui traditsiooniline teksti pealispinnale suunatud leksiko-grammatiline keeleõpetus. 73 üliõpilase inglise keeles kirjutamise oskust ja selle võimalikku arengut makro- ja mikrotasandil analüüsiti empiirilise uuringu (2004–2008) raamides kahel keeleoskuse tasemel (B2 ja C1 Euroopa keeleõppe raamdokumendi 2001 järgi) kahes testigrupis (Tallinna Tehnikaülikool) ja kahes kontrollgrupis (Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskus ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž). Testigruppides viidi läbi diskursusel põhinev akadeemilise inglise keele kirjutamise katsekursus, kontrollgruppides rakendati tavapäraseid keeleõppemeetodeid. Töö tulemused viitavad testigrupi üliõpilaste tekstitasandil kirjutamise oskuste ja teadmiste arengule, anglo-ameerika tekstiloome aluste mõistmisele ja kirjutamisprotsessi paremale tundmisele ning õppurite motivatsiooni ja enesekindluse kasvule inglise keeles kirjutamisel. Tähelepanu väärivalt kasvas testigrupi B2-taseme õppurite kirjutamisoskus viies kirjutamise aspektis (stiil, organisatsioon, grammatika, sõnavara ja sisu), mis viitab võimalusele, et loogiliselt sidusaid ingliskeelseid tekste suudavad luua ka madalama keeleoskusega, kuid anglo-ameerika tekstiloome põhimõtteid teadvustavad autorid. Kontrollgrupi käsitlus inglise keeles kirjutamisest õppeprotsessi käigus märkimisväärselt ei muutunud. Doktoriväitekirjas esitatud tulemused kinnitavad diskursusel põhineva kirjutamisõpetuse strateegiate ja meetodite tõhusust ning osutavad vajadusele täiustada akadeemilise inglise keele kirjutamisõpet Eesti kõrgkoolides. Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus teadvustab anglo-ameerika akadeemilise kirjutamise norme ja tavasid ning aitab luua rahvusvahelisele lugejaskonnale hästi loetavaid-mõistetavaid tekste. Kuigi ehk tõhusam kõrgema inglise keele oskusega õppurite õpetamisel, juhib diskursusel põhinev kirjutamisõpetus ka vähema keeleoskusega õppurite tähelepanu tekstiloome põhimõtetele juba keeleõppe varasemas järgus.

Author

• Rummel, Kärt

• doktoritööd
• inglise keel

Identifier

hdl:10062/15387

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/15387