Ecological relations of cladocerans in a brackish-water ecosystem

Merelised vesikirbulised moodustavad olulise osa Läänemere mesozooplanktoni arvukusest ja biomassist suvel. Tänu partenogeneesile (neitsisigimine) on vesikirbulised võimelised saavutama soodsates keskkonnatingimustes kiiresti suure arvukuse, mis annab neile eelise kohanemiseks kiiresti muutuvates keskkonnatingimustes. Massilise arengu ajal on vesikirbulised oluliseks toiduks kaladele ja röövtoidulistele selgrootutele. Kliimamuutuste ja eutrofeerumise kõrval on üheks oluliseks planktonikoosluste struktuuri ja dünaamikat mõjutavaks teguriks ka võõrliikide invasioon kusjuures just tulnukvesikirbulised on seni olnud Läänemere ökoüsteemis olulisemad planktilised võõrliigid. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on selgitada Läänemere vesikirbuliste koosluses liigilisel tasandil toimunud ajalis-ruumilisi muutusi sõltuvalt keskkonnatingimuste varieeruvusest, mis on põhjustatud nii looduslikest (kliima) kui ka inimtekkelistest (eutrofeerumine, võõrliikide invasioon) teguritest ja protsessidest. Kõige arvukamateks vesikirbulisteks olid Bosmina spp., Pleopis polyphemoides ja Evadne nordmanni. Viimastel aastakümnetel on lisandunud tulnukliikidena Ponto-Kaspia päritolu vesikirbulised Cercopagis pengoi ja E. anonyx. Vesikirbuliste arvukuse muutused ligi poole sajandi pikkusel ajaskaalal on mõjutatud mitmete tegurite, nagu kliima, eutrofeerumise ja bioinvasioonid, koosmõjust, kusjuures eraldi võttes selgitavad kliimatingimused arvukuse muutlikkust paremini kui eutrofeerumine. Ilmselt toiduahela suhete tõttu (kisklus) on röövtoidulise võõrvesikirbulise C. pengoi invasioon põhjustanud varemesinenud seose katkemise kohalike domineerivate väikesemõõduliste vesikirbuliste ja elutakeskkonna vahel. Antud tulemused täiendavad oluliselt meie teadmisi sellest, milliseid muutusi, mis mahus ja milliste protsesside tõttu võib inimtegevusest põhjustatud võõrliikide invasioon põhjustada mereökosüsteemides. Suurimad aastatevahelised muutused pelaagiliste kalade toidubaasis olid seotud nende olulise toiduobjekti Bosmina arvukuse dünaamikaga, kuid arvukuse varieeruvus ei osutunud siiski piisavaks, et põhjustada püsivaid muutusi kalade toitumisaktiivsuses ning tarbitud zooplanktoni kogustes.

Author

• Põllupüü, Maria

• doktoritööd
• ökoloogia
• bioloogia

Identifier

hdl:10062/15147

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/15147