Abstract
Väitekirja on koondatud kolm hoiakuloogikateemalist artiklit, millest viimane on veel avaldamata. “Hoiakute” all mõistetakse siin lisaks uskumustele ja soovidele ka kohustusi. Kolme artiklit ühendavaks ideeks on arusaam, et hoiakutevahelistest järelduslikest seostest rääkides on mõttekas lähtuda skeemist “Hoiak A(p) leiab positiivse lahenduse parajasti siis, kui p”. Selline lähtekoht võimaldab põhjendada, miks ei saa hoiakuid (sh kohustusi) puhtloogiliste vahenditega üksteisest tuletada. Viimane asjaolu seletab ühtlasi paradokside rohkust deontilistes loogikates, st katsetes luua loogikat, kus oleksid paika pandud kohustuste vahel kehtivad järelduslikud seosed. Uute hoiakute tuletamise asemel nähakse töös loogika rolli hoiakute korral sedalaadi järeldustes, mis ütlevad, kas antud hoiak leiab mingis olukorras positiivse lahenduse või mitte. Kolmandas artiklis on erilist tähelepanu pööratud sellistele olukordadele, kus paistab, nagu kohustustest ikkagi saaks puhtloogiliselt uusi kohustusi tuletada. On katsutud näidata, et kõigi näidete korral on põhjust kahelda tulenemise “puhtloogilisuses”.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Unt, Anto
Subjects
dc:subject × 2Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/14851
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/14851