{"id":{"repo_id":"tartu","oai_identifier":"oai:dspace.ut.ee:10062/122624"},"canonical_url":"https://search.dev.ndltd.org/etd/tartu/oai:dspace.ut.ee:10062/122624","repository":{"repo_id":"tartu","name":"University of Tartu","base_url":"http://dspace.ut.ee/oai/request"},"display":{"title":"Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991","abstract":"Doktoritöö „Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast” käsitleb aastatel 1991–2023 ilmunud teoseid, keskendudes tõlkevoo sotsioloogilistele ja imagoloogilistele aspektidele. Tõlkevoo sotsioloogiline analüüs tugineb Bourdieu’, Latouri ja Luhmanni ideedele ning see aitab mõista tõlkevoo olemust ja struktuuri, tõlgetega seotud kapitali liike, kehtivat tõlkepoliitikat ja eksisteerivat tõlkevõrgustikku. Sotsioloogiline lähenemine võimaldab tuvastada tõlkevoo peamised osalejad — kirjastajad, autorid, tõlkijad ja toimetajad — ning nende funktsioonid. Imagoloogilise analüüsi käigus vaadeldi imagoloogiliselt oluliste teoste metatekste, et leida tõlkevoos korduvad eestluse kuvandid ja narratiivid. Uurimus põhineb kahel korpusel, mis on koostatud nelja tõlkeandmebaasi põhjal: Eesti Kirjanduse Keskuse (ELIC), Eesti Rahvusraamatukogu, Index Translationumi ja Eesti elektroonilise bibliograafia andmetest. Üks korpus koosneb eesti-vene tõlgetest (426 nimetust) ja teine Eestis avaldatud venekeelsetest originaaltekstidest (117 nimetust). Korpuste andmeid analüüsiti, et selgitada välja kõige aktiivsemad kirjastused (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite jt), enim tõlgitud autorid (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter jt) ning kõige tegusamad tõlkijad (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts jt). Valitud isikutega toimusid intervjuud, et saada üksikasjalikumat teavet tõlkevoo dünaamika ning eri osaliste rollide ja funktsioonide kohta. Enamik eesti-vene tõlkeid avaldatakse Eestis ning suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on Eesti venekeelsed elanikud, sealhulgas vene autorid, kes on lõimunud Eesti ühiskonda ja kultuuri ning teinud märkimisväärseid pingutusi Eesti kultuuritutvustamiseks venekeelsetele lugejatele Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Aastatel 1991–2023 oli eesti-vene ilukirjanduslik tõlkevoog suurim võrreldes tõlgetega teistesse keeltesse. Eesti-vene ilukirjanduse tõlgete kaudu kanduvad edasi sellised kuvandid, troopid ja narratiivid nagu tubli ja töökas, kuid võõrvõimu all kannatav eesti talupoeg, eestlaste ja looduse püha vaimne side, saksa ülemvõimu ja nõukogude okupatsiooniga seotud rahvuslikud traumad ning arutelu Eesti enesemääratluse üle. The Ph.D. thesis “Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991” encompasses the publications from 1991 to 2023 and focuses on sociological and imagological aspects of the flow. The sociological approaches to translation flows draw on the ideas of Bourdieu, Latour, and Luhmann, and help to trace the nature and structure of the flow, the form of capital transferred through translation, the translation policies applied, and the translation network involved, as well as identify the main actors, i.e., publishers, authors, translators, and editors, and their functions. The imagological approaches required the analysis of metatexts associated with imagologically relevant titles to detect the recurring images and narratives of the flow. The study is based on two corpora gathered from four translation databases: the Estonian Literature Center (ELIC), the Estonian National Library, Index Translationum, and the Estonian electronic bibliography. The two corpora are Estonian-Russian translations (426 titles) and Russian original titles (117 titles), which were analyzed to identify the most active publishers (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite, and others), translated authors (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter, and others), and translators (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts, and others). Selected actors were interviewed to obtain detailed information on the dynamics of the translation flow and the roles and functions of various actors, including periodicals. The majority of Estonian-Russian translations are published in Estonia, and the majority of actors are Russian-speaking residents of Estonia, including Russian authors, who have integrated into Estonian culture and made significant efforts to promote Estonian cultural capital among Russian readers in Estonia, Russia, and worldwide. The Estonian-Russian literary translation flow from 1991 to 2023 was the largest among translations into other languages. A core image of the Estonian peasant, a sacred spiritual connection between Estonians and Estonian nature, the national traumas of German dominance and Soviet occupation, and the discussion of Estonia's self-identification are the tropes and narratives that are transferred through these translations.","abstract_html":"Doktoritöö „Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast” käsitleb aastatel 1991–2023 ilmunud teoseid, keskendudes tõlkevoo sotsioloogilistele ja imagoloogilistele aspektidele. Tõlkevoo sotsioloogiline analüüs tugineb Bourdieu’, Latouri ja Luhmanni ideedele ning see aitab mõista tõlkevoo olemust ja struktuuri, tõlgetega seotud kapitali liike, kehtivat tõlkepoliitikat ja eksisteerivat tõlkevõrgustikku. Sotsioloogiline lähenemine võimaldab tuvastada tõlkevoo peamised osalejad — kirjastajad, autorid, tõlkijad ja toimetajad — ning nende funktsioonid. Imagoloogilise analüüsi käigus vaadeldi imagoloogiliselt oluliste teoste metatekste, et leida tõlkevoos korduvad eestluse kuvandid ja narratiivid. Uurimus põhineb kahel korpusel, mis on koostatud nelja tõlkeandmebaasi põhjal: Eesti Kirjanduse Keskuse (ELIC), Eesti Rahvusraamatukogu, Index Translationumi ja Eesti elektroonilise bibliograafia andmetest. Üks korpus koosneb eesti-vene tõlgetest (426 nimetust) ja teine Eestis avaldatud venekeelsetest originaaltekstidest (117 nimetust). Korpuste andmeid analüüsiti, et selgitada välja kõige aktiivsemad kirjastused (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite jt), enim tõlgitud autorid (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter jt) ning kõige tegusamad tõlkijad (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts jt). Valitud isikutega toimusid intervjuud, et saada üksikasjalikumat teavet tõlkevoo dünaamika ning eri osaliste rollide ja funktsioonide kohta. Enamik eesti-vene tõlkeid avaldatakse Eestis ning suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on Eesti venekeelsed elanikud, sealhulgas vene autorid, kes on lõimunud Eesti ühiskonda ja kultuuri ning teinud märkimisväärseid pingutusi Eesti kultuuritutvustamiseks venekeelsetele lugejatele Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Aastatel 1991–2023 oli eesti-vene ilukirjanduslik tõlkevoog suurim võrreldes tõlgetega teistesse keeltesse. Eesti-vene ilukirjanduse tõlgete kaudu kanduvad edasi sellised kuvandid, troopid ja narratiivid nagu tubli ja töökas, kuid võõrvõimu all kannatav eesti talupoeg, eestlaste ja looduse püha vaimne side, saksa ülemvõimu ja nõukogude okupatsiooniga seotud rahvuslikud traumad ning arutelu Eesti enesemääratluse üle. The Ph.D. thesis “Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991” encompasses the publications from 1991 to 2023 and focuses on sociological and imagological aspects of the flow. The sociological approaches to translation flows draw on the ideas of Bourdieu, Latour, and Luhmann, and help to trace the nature and structure of the flow, the form of capital transferred through translation, the translation policies applied, and the translation network involved, as well as identify the main actors, i.e., publishers, authors, translators, and editors, and their functions. The imagological approaches required the analysis of metatexts associated with imagologically relevant titles to detect the recurring images and narratives of the flow. The study is based on two corpora gathered from four translation databases: the Estonian Literature Center (ELIC), the Estonian National Library, Index Translationum, and the Estonian electronic bibliography. The two corpora are Estonian-Russian translations (426 titles) and Russian original titles (117 titles), which were analyzed to identify the most active publishers (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite, and others), translated authors (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter, and others), and translators (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts, and others). Selected actors were interviewed to obtain detailed information on the dynamics of the translation flow and the roles and functions of various actors, including periodicals. The majority of Estonian-Russian translations are published in Estonia, and the majority of actors are Russian-speaking residents of Estonia, including Russian authors, who have integrated into Estonian culture and made significant efforts to promote Estonian cultural capital among Russian readers in Estonia, Russia, and worldwide. The Estonian-Russian literary translation flow from 1991 to 2023 was the largest among translations into other languages. A core image of the Estonian peasant, a sacred spiritual connection between Estonians and Estonian nature, the national traumas of German dominance and Soviet occupation, and the discussion of Estonia's self-identification are the tropes and narratives that are transferred through these translations.","abstract_has_math":false,"creators":["Siseykina, Irina"],"institution":null,"degree_name":null,"degree_level":null,"degree_discipline":null,"degree_department":null,"school":null,"contributors":[],"advisors":[],"committee_chairs":[],"committee_members":[],"year":2026,"date_issued":"2026","date_published":"2026","updated_at":"2026-07-24T06:23:34Z","subjects":["doktoritööd"],"languages":[],"rights":[],"rights_urls":[],"identifier_entries":[{"key":"dc:identifier","label":"Identifier","values":["hdl:10062/122624"],"render_values":[{"text":"hdl:10062/122624","href":null,"code":true}]}]},"links":{"outbound_url":null,"outbound_label":null,"outbound_source":null},"metadata_groups":[{"id":"academic_context","label":"Academic Context","entries":[{"key":"dc:date.issued","label":"Date","values":["2026"]},{"key":"dc:type","label":"Dc Type","values":["Thesis"]}]},{"id":"subjects_keywords","label":"Subjects and Keywords","entries":[{"key":"dc:subject","label":"Dc Subject","values":["doktoritööd"]}]},{"id":"identifiers","label":"Identifiers","entries":[{"key":"dc:identifier","label":"Identifier","values":["hdl:10062/122624"]}]},{"id":"additional","label":"Additional Metadata","entries":[{"key":"dc:description.other","label":"Dc Description Other","values":["Doktoritöö „Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast” käsitleb aastatel 1991–2023 ilmunud teoseid, keskendudes tõlkevoo sotsioloogilistele ja imagoloogilistele aspektidele. Tõlkevoo sotsioloogiline analüüs tugineb Bourdieu’, Latouri ja Luhmanni ideedele ning see aitab mõista tõlkevoo olemust ja struktuuri, tõlgetega seotud kapitali liike, kehtivat tõlkepoliitikat ja eksisteerivat tõlkevõrgustikku. Sotsioloogiline lähenemine võimaldab tuvastada tõlkevoo peamised osalejad — kirjastajad, autorid, tõlkijad ja toimetajad — ning nende funktsioonid. Imagoloogilise analüüsi käigus vaadeldi imagoloogiliselt oluliste teoste metatekste, et leida tõlkevoos korduvad eestluse kuvandid ja narratiivid. Uurimus põhineb kahel korpusel, mis on koostatud nelja tõlkeandmebaasi põhjal: Eesti Kirjanduse Keskuse (ELIC), Eesti Rahvusraamatukogu, Index Translationumi ja Eesti elektroonilise bibliograafia andmetest. Üks korpus koosneb eesti-vene tõlgetest (426 nimetust) ja teine Eestis avaldatud venekeelsetest originaaltekstidest (117 nimetust). Korpuste andmeid analüüsiti, et selgitada välja kõige aktiivsemad kirjastused (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite jt), enim tõlgitud autorid (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter jt) ning kõige tegusamad tõlkijad (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts jt). Valitud isikutega toimusid intervjuud, et saada üksikasjalikumat teavet tõlkevoo dünaamika ning eri osaliste rollide ja funktsioonide kohta. Enamik eesti-vene tõlkeid avaldatakse Eestis ning suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on Eesti venekeelsed elanikud, sealhulgas vene autorid, kes on lõimunud Eesti ühiskonda ja kultuuri ning teinud märkimisväärseid pingutusi Eesti kultuuritutvustamiseks venekeelsetele lugejatele Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Aastatel 1991–2023 oli eesti-vene ilukirjanduslik tõlkevoog suurim võrreldes tõlgetega teistesse keeltesse. Eesti-vene ilukirjanduse tõlgete kaudu kanduvad edasi sellised kuvandid, troopid ja narratiivid nagu tubli ja töökas, kuid võõrvõimu all kannatav eesti talupoeg, eestlaste ja looduse püha vaimne side, saksa ülemvõimu ja nõukogude okupatsiooniga seotud rahvuslikud traumad ning arutelu Eesti enesemääratluse üle. The Ph.D. thesis “Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991” encompasses the publications from 1991 to 2023 and focuses on sociological and imagological aspects of the flow. The sociological approaches to translation flows draw on the ideas of Bourdieu, Latour, and Luhmann, and help to trace the nature and structure of the flow, the form of capital transferred through translation, the translation policies applied, and the translation network involved, as well as identify the main actors, i.e., publishers, authors, translators, and editors, and their functions. The imagological approaches required the analysis of metatexts associated with imagologically relevant titles to detect the recurring images and narratives of the flow. The study is based on two corpora gathered from four translation databases: the Estonian Literature Center (ELIC), the Estonian National Library, Index Translationum, and the Estonian electronic bibliography. The two corpora are Estonian-Russian translations (426 titles) and Russian original titles (117 titles), which were analyzed to identify the most active publishers (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite, and others), translated authors (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter, and others), and translators (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts, and others). Selected actors were interviewed to obtain detailed information on the dynamics of the translation flow and the roles and functions of various actors, including periodicals. The majority of Estonian-Russian translations are published in Estonia, and the majority of actors are Russian-speaking residents of Estonia, including Russian authors, who have integrated into Estonian culture and made significant efforts to promote Estonian cultural capital among Russian readers in Estonia, Russia, and worldwide. The Estonian-Russian literary translation flow from 1991 to 2023 was the largest among translations into other languages. A core image of the Estonian peasant, a sacred spiritual connection between Estonians and Estonian nature, the national traumas of German dominance and Soviet occupation, and the discussion of Estonia's self-identification are the tropes and narratives that are transferred through these translations."]},{"key":"dc:title","label":"Title","values":["Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991"]}]}],"canonical_facts":{"dc:date.issued":["2026"],"dc:description.other":["Doktoritöö „Eesti ja eestluse kuvandid ilukirjanduse eesti-vene tõlkevoos alates 1991. aastast” käsitleb aastatel 1991–2023 ilmunud teoseid, keskendudes tõlkevoo sotsioloogilistele ja imagoloogilistele aspektidele. Tõlkevoo sotsioloogiline analüüs tugineb Bourdieu’, Latouri ja Luhmanni ideedele ning see aitab mõista tõlkevoo olemust ja struktuuri, tõlgetega seotud kapitali liike, kehtivat tõlkepoliitikat ja eksisteerivat tõlkevõrgustikku. Sotsioloogiline lähenemine võimaldab tuvastada tõlkevoo peamised osalejad — kirjastajad, autorid, tõlkijad ja toimetajad — ning nende funktsioonid. Imagoloogilise analüüsi käigus vaadeldi imagoloogiliselt oluliste teoste metatekste, et leida tõlkevoos korduvad eestluse kuvandid ja narratiivid. Uurimus põhineb kahel korpusel, mis on koostatud nelja tõlkeandmebaasi põhjal: Eesti Kirjanduse Keskuse (ELIC), Eesti Rahvusraamatukogu, Index Translationumi ja Eesti elektroonilise bibliograafia andmetest. Üks korpus koosneb eesti-vene tõlgetest (426 nimetust) ja teine Eestis avaldatud venekeelsetest originaaltekstidest (117 nimetust). Korpuste andmeid analüüsiti, et selgitada välja kõige aktiivsemad kirjastused (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite jt), enim tõlgitud autorid (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter jt) ning kõige tegusamad tõlkijad (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts jt). Valitud isikutega toimusid intervjuud, et saada üksikasjalikumat teavet tõlkevoo dünaamika ning eri osaliste rollide ja funktsioonide kohta. Enamik eesti-vene tõlkeid avaldatakse Eestis ning suur osa selles valdkonnas tegutsejatest on Eesti venekeelsed elanikud, sealhulgas vene autorid, kes on lõimunud Eesti ühiskonda ja kultuuri ning teinud märkimisväärseid pingutusi Eesti kultuuritutvustamiseks venekeelsetele lugejatele Eestis, Venemaal ja kogu maailmas. Aastatel 1991–2023 oli eesti-vene ilukirjanduslik tõlkevoog suurim võrreldes tõlgetega teistesse keeltesse. Eesti-vene ilukirjanduse tõlgete kaudu kanduvad edasi sellised kuvandid, troopid ja narratiivid nagu tubli ja töökas, kuid võõrvõimu all kannatav eesti talupoeg, eestlaste ja looduse püha vaimne side, saksa ülemvõimu ja nõukogude okupatsiooniga seotud rahvuslikud traumad ning arutelu Eesti enesemääratluse üle. The Ph.D. thesis “Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991” encompasses the publications from 1991 to 2023 and focuses on sociological and imagological aspects of the flow. The sociological approaches to translation flows draw on the ideas of Bourdieu, Latour, and Luhmann, and help to trace the nature and structure of the flow, the form of capital transferred through translation, the translation policies applied, and the translation network involved, as well as identify the main actors, i.e., publishers, authors, translators, and editors, and their functions. The imagological approaches required the analysis of metatexts associated with imagologically relevant titles to detect the recurring images and narratives of the flow. The study is based on two corpora gathered from four translation databases: the Estonian Literature Center (ELIC), the Estonian National Library, Index Translationum, and the Estonian electronic bibliography. The two corpora are Estonian-Russian translations (426 titles) and Russian original titles (117 titles), which were analyzed to identify the most active publishers (KPD, Aleksandra, Avenarius, Kite, and others), translated authors (Eno Raud, Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Arvo Valton, Edgar Valter, and others), and translators (Vera Prohorova, Marina Tervonen, Maia Melts, and others). Selected actors were interviewed to obtain detailed information on the dynamics of the translation flow and the roles and functions of various actors, including periodicals. The majority of Estonian-Russian translations are published in Estonia, and the majority of actors are Russian-speaking residents of Estonia, including Russian authors, who have integrated into Estonian culture and made significant efforts to promote Estonian cultural capital among Russian readers in Estonia, Russia, and worldwide. The Estonian-Russian literary translation flow from 1991 to 2023 was the largest among translations into other languages. A core image of the Estonian peasant, a sacred spiritual connection between Estonians and Estonian nature, the national traumas of German dominance and Soviet occupation, and the discussion of Estonia's self-identification are the tropes and narratives that are transferred through these translations."],"dc:identifier":["hdl:10062/122624"],"dc:subject":["doktoritööd"],"dc:title":["Images of Estonia(nness) in Estonian-Russian literary translation flows since 1991"],"dc:type":["Thesis"]},"updated_at":"2026-07-24T06:23:34Z"}