European disaster risk reduction institutions’ practices in mitigating communication-related vulnerabilities in disasters

Kommunikatsiooniprobleemid võivad muuta inimesed hädaolukordades haavatavamaks. Kriisihalduse kontekstis tähendab see, et puuduliku riski- ja kriisikommunikatsiooni tõttu on inimestel keerulisem langetada otsuseid ja toime tulla ohtudega enda elule, tervisele või varale. Doktoritöö analüüs põhines Hanssoni jt (2020) loodud kommunikatsiooniga seotud haavatavuste heuristilisel raamistikul, mille abil võeti vaatluse alla Euroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuste leevendamisel. Doktoritöö aluseks olevad andmed koguti kaheksas Euroopa riigis: Saksamaal, Itaalias, Belgias, Rootsis, Ungaris, Norras, Soomes ja Eestis. Neljast uuringust selgus, et teooria ja tegelikkus ei käi Euroopa kriisihalduses käsikäes – väärinfot (ühte olulist haavatavuse tegurit) ei käsitleta süsteemselt, selleks puuduvad juhendmaterjalid ning sellega seotud probleemidega tegelemisel lähtutakse pigem varasemast kogemusest. Samuti on puudulikud või puuduvad sootuks juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks riski- ja kriisikommunikatsioonis. Kuigi sotsiaalmeedia kasutamise viise haavatavuse leevendamiseks on teoorias palju, jäi kaheksa riigi analüüsil sõelale vaid kuus haavatavuse vähendamise viisi, mida kriisihaldajad kasutanud on – ennetavate juhiste jagamine, hoiatamine ja häirete edastamine, inimeste murede kaardistamine, kadunud isikute otsimine, praktiliste juhiste jagamine hädaolukorra ajal, ja vabatahtlike kaasamine – nende rakendamine on riigiti ebaühtlane ja sõltub paljuski asutuste oskustest ja saadaolevatest vahenditest. Metoodilise panusena selgus doktoritöös, et ka lauaõppuse simulatsioonimeetodit on võimalik kasutada akadeemilises uurimistöös kommunikatsiooniga seotud haavatavuste ja asutuste võimelünkade tuvastamiseks. Selle väitekirja peamine järelm on, et kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse vähendamine on struktuurne institutsionaalne väljakutse. Kui juhised on puudulikud, praktikad juhuslikud ning õppused ei rajane tõenduspõhistel alustel, suurendab see väärinfo leviku, sotsiaalmeedia alakasutuse ja asutuste vähese koostöö tingimustes hädaolukordades inimeste haavatavust. Süsteemsed kommunikatsioonipraktikad ja läbimõeldud õppuste korraldamine aitavad paremini hädaolukordadeks valmistuda, neile reageerida ja neist taastuda – tugevdades nii institutsioonide kui kogu ühiskonna vastupanuvõimet.

Author

• Torpan, Sten

• doktoritööd

Identifier

hdl:10062/114441

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/114441