The content and implications of nativist claims. A philosophical analysis

Tihti kuuleme, kuidas teadlased on avastanud, et mõni inimese või muud liiki organismi tunnus on kaasasündinud, geneetiline, päritav või loodusliku valiku tulemus, et organismi geenid kannavad mingi tunnuse kohta informatsiooni jne. Niisuguseid väiteid nimetan „nativistlikeks“ ja neid ühendab see, et nende kõigi sõnul on ühel või teisel organismi tunnusel olemas olulised seesmised ja sünnipärased põhjused. Nativistlikud väited on olulised. Nad vormivad meie üldist arusaama iseendast, sellest, mis meile on hea ja võimalik. Nad mõjutavad ka praktilisi otsuseid. Näiteks on teada, et teatud geenivariandid tõstavad nii mõnegi haiguse põdemise riski, ning sellel on kasvav mõju tervisehoiupraktikatele. Paljud arvavad sedagi, et laste hariduse korraldamisel peaks arvestama asjaolu, et kognitiivne võimekus on suurel määral pärilik. Tõendeid agressiivse käitumise ja geenide seose kohta on arvestatud kergendava asjaoluna karistuse määramisel. Niisiis on oluline nativistlike väidete sisu ja järelmeid õigesti mõista. Doktoritöös analüüsingi filosoofiliste teooriate ja mõistete abil eri tüüpi nativistlike teooriate sisu. Mida tähendab, et miski, näiteks mõni psühholoogiline kalduvus, on kaasasündinud? Mida tähendab, et intelligentsus on 50% pärilik? Mis mõttes (kui üldse) kannavad geenid organismi tunnuste kohta informatsiooni – on geenid ometigi nii erinevad meile tuttavamatest informatsioonikandjatest nagu ajalehed, e-kirjad, salakoodid ja helifailid. Töö rõhutab kahte asjaolu. Esiteks, oma töös näitan, et erinevates teaduslikes kontekstides võivad sõnad nagu „kaasasündinud“, „geneetiline“ ja teised taolised tähendada väga erinevaid asju. Seega võivad kindla nativistliku väite järelmid ühes teaduskontekstis märkimisväärselt erineda mõne teise nativistliku väite järelmitest mõnes teises teaduskontekstis. Teiseks, oma töös selgitan, miks näiteks kaasasündinud, päritavate, geneetiliste põhjustega tunnuste kujunemine ja olemus võivad erinevatel ja ootamatutel viisidel sõltuda organismi keskkonnast ja kogemustest. Näitan, miks mõne sellise mõiste tähendus, mida kognitiivteadlased peavad kaasasündinuks, sõltub vägagi sellest, millises keskkonnas organism üles kasvab. Ja et ka 100% päritav tunnus saab siiski olla ka sotsiaalselt konstrueeritud.

Author

• Kõiv, Riin

• nativism
• philosophy

Identifier

hdl:10062/76012

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/76012