The role of electricity price in competitiveness of the manufacturing industry in liberalised electricity markets: the case of NordPool

Nii konkurentsivõimet – ettevõtte, tööstusharu kui ka riigi tasandil – kui ka elektri hinnastamist ja elektriturgude liberaliseerimist on põhjalikult uuritud. Antud dissertatsioonis uuritakse elektri hinna muutuse mõju elektri-intensiivsete tööstuste konkurentsivõimele liberaliseeritud turgude kontekstis. Reguleeritud turgudel kontrollib riik kõiki elektrihinna komponente – riiklikult reguleeritakse nii tootmishinda, võrgutasusid kui ka makse. Liberaliseeritud turgudel kujuneb tootmishind turul nõudluse ja pakkumise tulemusena. Võrgutasusid reguleeritakse ka liberaliseeritud turgudel, kuid nende hinnastamine on läbipaistvam, sest võrguettevõtjad on tootjatest lahutatud. Seega muutub liberaliseeritud turgudel elektri tarbimise maksustamine riigi kõige olulisemaks energiapoliitika-tööriistaks. Töös näidatakse, et turgude liberaliseerimise ja üksteisega ühendamise tulemusel on elektri tootmishinnad naaberriikides ühtlustunud, samas on elektri tarbimise maksustamine riigiti endiselt erinev. Nii Põhja- kui Baltimaades on ajalooliselt kujunenud elektri-intensiivsed tööstused, mille osatähtsus nende riikide tööstustoodangus, töötleva tööstuse ekspordis, tööhõives jne ulatub 20-40%-ni. Põhjamaades maksustatakse elektri-intensiivsete tööstusharude elektritarbimist erinevalt, samas kui Baltimaades erisusi pole. Hiljutise turgude liberaliseerimisega kaasnenud tootmishindade tõus Baltimaades on samaaegselt toonud kaasa ka võrgutasude ja maksude mitmekordse tõusu, mis on vähendanud Baltimaade elektri-intensiivsete tööstuste konkurentsivõimet Põhjamaade ees. Tõusvad elektrihinnad soodustavad küll efektiivsuse kasvu, kuid elektri-intensiivsemates tööstusharudes on see tootmistehnoloogia või varasemate põhivarainvesteeringute tõttu piiratud. Baltimaad on Põhjamaadest vähem elektri-intensiivsemate majandustega, mistõttu on elektrihinna hüppeline tõus sealseid ettevõtjad mõjutanud vähem. Samas näitab Põhjamaade kogemus, et riiklikud energiapoliitikad ei tohiks tekitada äkilisi muudatusi – uusi makse tuleks lisada/tõsta aegamisi, samuti tuleb regulaarselt üle vaadata subsiidiumid.

Author

• Viiding, Marko

Identifier

hdl:10062/54807

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/54807