Abstract
Väitekirjas on võetud vaatluse alla õigusteadvuse formeerumise ja funktsioneerimise probleemistik, mida analüüsitakse õigussotsioloogilise lähenemise kontekstis. Töö peamiseks eesmärgiks on otsida vastust küsimusele, mis ikkagi ajendab inimesi käituma valdavalt õiguskuulekalt? Õigusteadvuse analüüsimise keskseks, igihaljaks teemaks on olnud dilemma, mille järgi õigusalased teadmised ja õiguskuulekus individuaalsel tasandil omavahel ei korreleeru positiivselt, s.t pidades arenenud õigusteadvuse keskseks tunnuseks teadmisi lubatu-keelatu kohta, siis on kurjategijate õigusteadvus enam arenenud kui seaduskuulekate indiviidide õigusteadvus. Järelikult tuleb õigusteadvust käitumise reguleerijana sisustada millegi muuga ja küsimus ongi selles – millega? Töös jõutakse järeldusele, et inimese hinnanguid ja suhtumisi õigusesse kujundab sotsiaalsete käitumisregulaatorite (s.h õigusnormide) sisuline kokkulangevus inimese õigustunnetusega. Keskse tähtsusega on siin asjaolu, kuivõrd reaalsed käitumisnormid on kooskõlas subjekti ideaalsete käitumismudelitega. Hinnangud kehtivale õigusele, tundmused, arvamused õigusest kujunevad inimesel välja vastavalt positsioonile ja staatusele ning sõltuvad sellest, kuivõrd tõhusana, mõjusana ta (ka rollide realiseerimise kontekstis) kehtivat õigust tunnetab. Siit kujuneb indiviidi õigustunnetus, mis on tema õigusteadvuse allikaks. Õigusteadvuse areng toimub sotsialiseerimisagentide vahendusel. Õigusteadvus (ja selle arengutase) leiab väljenduse isiku käitumisaktides. Teadvuse ja tegutsemise ühtsus võimaldab tunnetada isiksuse sisemaailma, tema üleelamisi, teadvust, ja seda just tema välise käitumise kaudu. Ka isiku (õiguslik) eneseteadvus on sotsiaalselt determineeritud kõigi inimese objektiivsete suhete kaudu sotsiaalses keskkonnas.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Kaugia, Silvia
Subjects
dc:subject × 6Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/18122
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/18122