Abstract
Doktoritöö koosneb teoreetilisest katuspeatükist ja kuuest artiklist. Folkloristlikus uurimuses on analüüsitud ja mõtestatud eesti mõistatusi kogu oma liigilises mitmekesisuses kui traditsioonidel põhinevat loomeprotsessi, mille sisulised tähendused ja tõlgendused on tugevalt seotud sotsiokultuurilise keskkonnaga. Artiklite põhifookuses on mõistatuste tänapäeval elujõulised allvormid (keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendmõistatused, piltmõistatused jne), mis erinevad oma sisult ja vormilt oluliselt vanematest traditsioonilistest mõistatustest. Arhiivimaterjali põhjal loodud žanritüpoloogilised internetiandmebaasid kujutavad töös meediumit, mis võimaldavad mõistatusi vaadelda eri ajastuid siduva dünaamilise žanrina. Mõistatuste käsitlemisel on lähtutud peamiselt folkloori kontekstikesksest teooriast, milles kultuurikontekst moodustab folkloori tajumise ja tõlgendamise raamistiku, sisaldades teavet esitajate ühiste teadmiste, nende käitumuslike tõekspidamiste, uskumussüsteemi, keeleliste võimaluste, ajaloolise teadlikkuse, eetiliste ja õiguslike normide kohta. Töös demonstreeritakse mõistatuste alaliikides toimunud muutusi ja näidatakse, kuidas ühiskondlik-kultuuriline (sh poliitiline, etniline, majanduslik ja tehnoloogiline) ümbrus mõjutab pidevalt žanri vormilist ja sisulist koostist. Ühtlasi analüüsitakse mõistatusžanri ja huumori kui inimomase kultuuriuniversaali vahekordi, samuti on tähelepanu all mõistatuste esitusviisidega seotud multimodaalsed ja multimeedialised tahud.
Author and committee
dc:creator, dc:contributor.*- Author
-
- Voolaid, Piret
Subjects
dc:subject × 12Identifiers
dc:identifier.*- Identifier
- hdl:10062/17528
- OAI identifier oai:identifier
- oai:dspace.ut.ee:10062/17528