Quaternary ostracods from Estonia and their application in palaeoenvironmental reconstruction

Paleokeskkonna uuringud on muutunud oluliseks kogu maailmas. Selleks, et näha ette võimalikke tuleviku arengusuundi, püütakse mõista minevikus toimunud kliimamuutusi. Antud töös kasutatakse esmakordselt Eestis karpvähkide subfossiile, interpreteerimaks keskkonna¬muutusi peale viimast jääaega. Karpvähid (u 0,5–2 mm) on veelised organis¬mid, kelle kahepoolmeline lubiainest koda säilib setetes pärast looma surma. Teades tänapäevaste karpvähkide keskkonna¬eelistusi on võimalik interpreteerida mineviku veelist keskkonda. Peale liustiku taandumist asustasid karpvähid kiiresti suured pärastjääaegsed mageveekogud. Karpvähkide koosluste struktuur sõltus temperatuurist ning ilmusid soojenemisele viitavad liigid (13800–13600 aastat tagasi). Järgnes kliima jahenemine u 13600–13000 a.t. ning karpvähiliste seas levisid külmalembesed liigid, näiteks Cytherissa lacustris ja Limnocytherina sanctipatricii. Erinevates uuritud läbilõigetes võib täheldada karpvähkide koosluste muutusi, mis viitavad veekogude vananemisele. Ilmneb teatud indikaatorliikide reeglipärane levik, nt madala toitelisusega hapnikurikkas jahedas ning sügavas järves oli levinud Candona candida, kuid avaveelisele madaldunud veekogule oli iseloomulik Darwinula stevensoni ning rohketoitelises soojas taimestikurikkas kaldavööndis domineeris Metacypris cordata. Poolmaismaalise eluviisiga Scottia pseudobrowniana esinemine järvesetete noorimates kihtides viitab kinni¬kasvamisjärgus järvenõole. Veekogude vananemine oli seotud veetaseme langusega, temperatuuri tõusuga ning toitelisuse kasvuga Holotseeni esimesel poolel. Ehkki selline arengu¬mudel on järvedele tüüpiline, ei ole muutused järvedes ega ostrakoodikooslustes leidnud aset samaaegselt. Järvede arengut mõjutasid lisaks temperatuurimuutustele ka sademete ja aurumise vahekord ning toitelisuse muutused. Karpvähkide kasutamine paleoklimaatilistes rekonstruktsioonides väärib edaspidi süvendatud tähelepanu, kuna nende kodade geokeemiline analüüsimine (isotoopkoostis) annab ainulaadset informatsiooni temperatuurikõikumiste kohta pärast jääaega.

Author

• Sohar, Kadri

• dissertatsioonid
• geoloogia
• paleokeskkond
• karpvähid
• kliimamuutused
• mageveekogud

Identifier

hdl:10062/16164

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/16164