Narratiivi loome oskused 5-6 aastastel lastel

Narratiivide kasutamine laste kõnearengu taseme määramisel ning võimalike kõnepuuete väljaselgitamisel on aktuaalne nii mujal maailmas kui viimastel aastatel ka Eestis. Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda 5-6 aastaste eakohase kõnearenguga (EK) ja alakõnega (AK) laste jutustamisoskust pildiseeria alusel ja töötada välja metoodiline juhend laste narratiivsete oskuste hindamiseks. Uuringus osales 116 EK ja 47 AK last erinevatest lasteaedadest üle Eesti. Narratiiviloome oskuste uurimiseks kasutati kahte lihtsat üheepisoodilist pildiseeriat: Lumememmelugu ja Pallilugu. Narratiivi esilekutsumise meetodina kasutati vahendatud ja vahendamata jutustust. Iga laps pidi esiteks taastama pildiseeriale toetudes kuuldud loo (vahendatud jutustus). Vahendatud jutustus oli mudeliks, millele järgnes iseseisev (vahendamata) jutustus teise pildiseeria alusel. Narratiivi koherentsust hinnati narratiivi skoorimise skeemi alusel, milles lisaks narratiivse teksti makrostruktuuri elementidele (sissejuhatus, konflikt ja lahendus, kokkuvõte) arvestakse ka selle mikrostruktuuri tunnuseid (viitamine, sidusus) ning vaimsust väljendava sõnavara kasutust (VVS). Selgus, et vahendatud jutustused oli erinevate kategooriate osas paremad kui vahendamata jutustused, statistiliselt oluliselt mõjutas narratiivi esilekutsumise meetod EK laste tulemusi. 5-6 aastased EK lapsed suutsid valdavalt luua koherentseid narratiive, milles oli olemas põhiline episoodi struktuur, kuid puudus tegelaste mõtete ja plaanide kirjeldus seoses eesmärgi saavutamisega ning enamasti ei kirjeldanud lapsed tegelaste emotsioone. VVS kategooria oli kõige kehvemini esitatud kategooria nii EK kui AK lastel. Statistiliselt oluliselt erines teistest lastest AK 5-aastaste laste rühm, kellel oli kõige suuremaid raskusi koherentse narratiivi loomisel. Selgus, et Lumememmelugu osutus raskemaks kui Pallilugu ning jutustuse aines mõjutas oluliselt kõikide laste vahendamata jutustusi. Rühmadevahelised erinevused ilmnesid kõige selgemini juhul, kui ümber jutustati Lumememmelugu ja iseseisvalt jutustati Pallilugu. Paremini eristasid AK lapsi EK lastest teksti mikrostruktuuri tunnused (sidusus ja viitamine). 5 ja 6 aasta vanuste EK laste tulemused ei erinenud statistiliselt oluliselt. Käesoleva töö tulemuste põhjal soovitan edaspidi laste jutustuste koherentsuse hindamisel standardiseeritud kõnetestis mudelina kasutada Lumememmelugu ning iseseisva jutustuse uurimiseks Pallilugu.

Author

• Mäesaar, Kati

• magistritööd
• eripedagoogika
• koolieelikud
• narratiiv

Identifier

hdl:10062/15221

OAI identifier oai:identifier

oai:dspace.ut.ee:10062/15221